Kirikuaasta algab advendiga.

Eelkristlikul ajal tähendas advent keisri trooniletõusmist, valitseja esimest tulekut mõnda oma valitsuse all olevasse paika.

Kristlikus kontekstis märgib advendiaja algus Jeesuse kuninglikku tulemist Jeruusalemma.

Ladinakeelne adventus Domini tähendab Issanda tulemist.

Advendiaeg algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha (25. dets).

Kokku on advendipühapäevi neli – igal pühapäeval enne esimest jõulupüha.

See on Kristuse ootamise aeg (advendiaaega on nimetatud ka ootuseajaks), paastuaeg.

Advendiaja igal pühapäeval süüdatakse üks uus küünal.

Esimese advendipüha värvus on valge.

Süüdatav valge küünal tähendab tänulikkust, rõõmu ja pidu.

Teisel, kolmandal ja neljandal advendipühal süüdatakse violetsed küünlad, sest

violetne värv tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

toomapäev– 21. detsember – jõulude algus rahvatraditsioonis.

jõulud – Jeesuse Kristuse sündimise püha.

  1. detsember – jõululaupäev
  2. detsember – esimene jõulupüha (liturgiline värv valge)
  3. detsember – teine jõulupüha –tehvanipäev, esimese märtri Stephanose päev (liturgiline värv on punane)
  4. detsember – kolmas jõulupüha – johannesepäev, apostel Johannese päev
  5. detsember – süütalastepäev uusaasta – 1. jaanuar – Jeesuse nimepäev (liturgiline värv on valge) kolmekuningapäev – 6. jaanuar – misjonipüha (liturgiline värv on valge) paastuaeg – algab 40 päeva (v. a pühapäevad) enne ülestõusmispühi alati kolmapäevale langeva tuhkapäevaga. Sellele eelnev teisipäev on vastlapäev. Paastuaeg on olnud vaimse süvenemise ja meeleparanduse aeg, mil loobuti liha- ja piimatoitudest, lõbustustest. Paast lõpeb ülestõusmispühal (liturgiline värv on purpurpunane) maarjapäev (paastumaarjapäev) – 25. märts. Maarja kuulutamise päev (liturgiline värv on valge) vaikne ehk suur nädal –

palmipuudepüha– üks pühapäev enne ülestõusmispühi. Kiriklikult märgib palmipuudepüha Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega (hoosianna Taaveti pojale!). Jeesus sõidab Jeruusalemma kui kuningas (liturgiline värv on violett)

suur neljapäev – meenutatakse armulaua sakramendi seadmist (liturgiline värv on violett).

suur reede – Jeesuse surmapäev – kirikuaasta kõige tõsisem püha (liturgiline värv on must).

vaikne laupäev – Jeesuse hauasolemise päev (liturgiline värv on must).

ülestõusmispühad – kirikuaasta suurimad pühad kestavad kolm päeva. Ülestõusmispühad algavad esimese täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Ülestõusmispühasid on nimetatud ka lihavõttepühadeks (paast lõppes – võis taas liha süüa) ja munadepühadeks (tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist; muna on peetud uue, tärkava elu sümboliks). Munadepüha tava seostub veel legendiga Maarja Magdaleenast, kes läks keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: “Kristus on üles tõusnud!”. Maarjal oli kaasas muna. Tiberius kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks.

Ülestõusmispühade liturgiline värv on valge.

taevaminemispüha ehk suur ristipäev – Jeesuse taevamineku päev. Suur ristipäevonalati neljapäevane päev, püha peetakse 40 päeva peale esimest ülestõusmispüha (liturgiline värv on valge).

nelipüha ehk suvistepüha – 10 päeva peale taevaminemispüha (alati pühapäev). Kiriku sünnipäev. Püha vaimu väljavalamise päev. Nelipüha liturgiline värv on punane.

Kolmainu Jumala püha – esimene nädal peale nelipühi (Ap 2). Liturgiline värv on valge.

jaanipäev – 24. juuni. Ristija Johannese sünnipäeva tähistamine. Liturgiline värv on valge.

mihklipäev – 29. september. Peaingel Miikaeli, taevaste sõjavägede juhi ja viimsel kohtupäeval hingede kaaluja päev. Kõigi inglite ja laste püha (liturgiline värv on valge).

lõikustänupüha – eesti luterlikus traditsioonis oktoobrikuu teine pühapäev (liturgiline värv on roheline).

usupuhastuspüha – 31. oktoober. Päev, mil Martin Luther naelutas oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele, reformatsiooni algus (1517.a)
kõigi pühakute päev – 1. november (liturgiline värv on punane).

surnute mälestamispüha – kirikuaasta viimane pühapäev (liikuv püha, sõltub advendiaja algusest, viies pühapäev enne esimest jõulupüha). Surnute mälestamispühal mõeldakse kõigile lahkunutele ja viimsepäeva kohtule (liturgiline värv on must või valge).

Neitsi Maarjale pühendatud pühad:

küünlapäev (Candlemas) – 2. veebruar, Maarja puhastumise päev. Küünlapäev on ka Jeesuse esitamine templis, kus Siimon ja Anna temas messia ära tundsid.

Maarja uinumise püha (Dormition)– 15. august, katoliku kirikus Maarja taevaminemise ja kroonimise püha, eesti rahvakalendris rukkimaarjapäev.

Maarja sündimise püha – 8. september, eesti rahvakalendris ussimaarjapäev.

Maarja templisse viimise püha – 21. november. Pärimuse järgi viidi Neitsi Maarja juba lapsena Jeruusalemma templisse.
Maarja pärispatuta eostamise püha (immaculate conception) – 8. detsember.